Karistusõigus. Üldosa

Ava otsing
Otsige
    1. EESSÕNA
    2. I. KARISTUSÕIGUSE MÕISTE JA KOHT ÕIGUSSÜSTEEMIS
      1. 1. Alguses on sõna: terminoloogia
      2. 2. Karistusõiguse mõiste
      3. 3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
        1. 3.1. Eraõigus
        2. 3.2. Avalik õigus
      5. 4. Karistusõiguse ülesanne
        1. 4.1. Lähtekoht
        2. 4.2. Õigushüvede kaitse
        3. 4.3. Õiguskorra kaitse ja normikehtivus
        4. 4.4. Sekkumine ehk karistusõiguslik interventsioon
        5. 4.5. Sanktsiooni kohaldamine
        6. 4.6. Karistusteooriad
          1. 4.6.1. Ius poenale ja ius puniendi
          2. 4.6.2. Karistusteooria ja riigi karistusvõim
          3. 4.6.3. Absoluutne karistusteooria
          4. 4.6.4. Üldpreventsioon
            1. 1) Negatiivne
            2. 2) Positiivne
          6. 4.6.5. Eripreventsioon
        8. 4.7. Karistusõiguse garantiifunktsioon
      7. 5. Karistusõiguse struktuur
        1. 5.1. Kolme samba teooria
        2. 5.2. Põhi- ja harukaristusõigus
        3. 5.3. Üld- ja eriosa
          1. 5.3.1. Mõisted
          2. 5.3.2. Piiritlemine
          3. 5.3.3. Üld- ja eriosa normide konkurents
      9. 6. Karistusõigusteadus
        1. 6.1. Karistusõigusdogmaatika
        2. 6.2. Kriminoloogia
        3. 6.3. Kriminaalpoliitika
      11. 7. Skeemid
        1. 7.1. Karistusteooriad
        2. 7.2. Õigusharud
    4. II. KARISTUSÕIGUSE AJALUGU
      1. 1. Periodiseering
      2. 2. Arhailine õigus
        1. 2.1. Karistusõiguse teke ja karistuse eelvormid
        2. 2.2. Karistusõigus Eestis
      4. 3. Keskaeg
        1. 3.1. Periodiseering
        2. 3.2. Saksi peegel ja Karolina
        3. 3.3. Menetlusõigus
        4. 3.4. Karistusõigus Eestis
      6. 4. Valgustusajastu
      7. 5. Klassikalise karistusõiguse kujunemine
      8. 6. Karistusõigus Eestis
    6. III. KARISTUSSEADUS
      1. 1. Karistusseaduse mõiste
      2. 2. Karistusseadustiku struktuur
      3. 3. Karistusõigusnormi struktuur
        1. 3.1. Mõisted
        2. 3.2. Primaar- ja sekundaarnorm
        3. 3.3. Üldosa normid
        4. 3.4. Eriosa normid
          1. 3.4.1. Üldine struktuur
          2. 3.4.2. Koosseisu ülesehitus
            1. 1) Paragrahvis üks koosseis
            2. 2) Koosseisude ülesehituse liigid
            3. 3) Süüteokoosseisude tüübid
          4. 3.4.3. Sanktsioon
          5. 3.4.4. Määratlevad ja regulatiivsed normid eriosas
        6. 3.5. Paragrahv ja selle pealkiri
        7. 3.6. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon
      5. 4. Karistusseaduse kohaldamine
        1. 4.1. Tõlgendamine
          1. 4.1.1. Mõiste
          2. 4.1.2. Tõlgendusvormid
            1. 1) Grammatiline
            2. 2) Süstemaatiline
            3. 3) Ajalooline
            4. 4) Teleoloogiline
            5. 5) Ametlik
            6. 6) Konformne
            7. 7) Võrdlev
          4. 4.1.3. Tõlgendamise süsteem
          5. 4.1.4. Tõlgenduspiirid: laiendav ja kitsendav tõlgendamine
        3. 4.2. Seaduselünk
          1. 4.2.1. Mõiste
          2. 4.2.2. Lünga täitmine
            1. 1) Lähtekoht
            2. 2) Analoogiaotsustus
            3. 3) Pöördotsustus
            4. 4) Rõhutamisotsustus
            5. 5) Absurdiotsustus
        5. 4.3. Subsumeerimine
          1. 4.3.1. Mõiste
          2. 4.3.2. Subsumeerimisjuhend KarS jaoks
          3. 4.3.3. Tõlgendamine ja subsumeerimine
      7. 5. Süütegude kogum
        1. 5.1. Mõiste ja terminoloogia
        2. 5.2. Teoainsus ja teomitmus
        3. 5.3. Ideaalkogum
          1. 5.3.1. Mõiste
          2. 5.3.2. Vormid
          3. 5.3.3. Kuritegu ja väärtegu üheaegselt
        5. 5.4. Reaalkogum
        6. 5.5. Mitteehtne kogum
          1. 5.5.1. Mõiste
          2. 5.5.2. Mitu tegu vastab ühele koosseisule
          3. 5.5.3. Seadusainsus
            1. 1) Mõiste ja liigid
            2. 2) Spetsiaalsus
            3. 3) Subsidiaarsus
              1. a) Mõiste
                1. a) Mõiste
                2. b) Formaalne
                3. c) Materiaalne
              3. 4) Konsumeerimine
              4. 5) Õiguslik väljund
              5. 6) Loomulik teoainsus
          5. 5.6. Ne bis in idem
        8. 6. Koosseisu valiktuvastamine
          1. 6.1. Tõendatus kriminaalasjas
          2. 6.2. In dubio pro reo
          3. 6.3. Ehtne valikulisus
          4. 6.4. Mitteehtne valikulisus
          5. 6.5. Järel- ja eelpendents
        10. 7. Aegumine
          1. 7.1. Mõiste ja õiguslik olemus
          2. 7.2. Materiaal- ja menetlusõiguslik käsitlus
            1. 1) Materiaalõiguslik
            2. 2) Menetlusõiguslik
            3. 3) Ühendteooria
            4. 4) Riigikohus: materiaalõiguslik käsitlus
            5. 5) Aegumine ja isiku süüdimõistmine
          4. 7.3. Süüteo aegumine
          5. 7.4. Otsuse täitmise aegumine
        12. 8. Karistusseaduse kehtivuspiirid
          1. 8.1. Mõiste ja terminoloogia
          2. 8.2. Ajaline kehtivus
            1. 8.2.1. Mõiste
            2. 8.2.2. Kergem karistusseadus
            3. 8.2.3. Raskem karistusseadus
            4. 8.2.4. Seaduse muutumise aeg
            5. 8.2.5. Konkreetne käsitlusviis
            6. 8.2.6. Seaduse kehtestamine ja tühistamine
            7. 8.2.7. Süüteo aeg
          4. 8.3. Ruumiline kehtivus
            1. 8.3.1. Mõiste
            2. 8.3.2. Territoriaalsuspõhimõte
            3. 8.3.3. Kaitsepõhimõte
            4. 8.3.4. Universaalsuspõhimõte
            5. 8.3.5. Süüteo koht
              1. 1) Ubikviteet
              2. 2) Distantsdelikt
          6. 8.4. Isikuline kehtivus
            1. 8.4.1. Mõiste
            2. 8.4.2. Kohaldamistingimused
            3. 8.4.3. Passiivne isikupõhimõte
            4. 8.4.4. Aktiivne isikupõhimõte
            5. 8.4.5. Indemniteet ja immuniteet
              1. 1) Mõiste
              2. 2) Parlamendisaadiku materiaalõiguslik indemniteet
              3. 3) Kõrgema riigiametniku menetluslik immuniteet
              4. 4) Diplomaatiline immuniteet
          8. 8.5. Asenduspõhimõte
          9. 8.6. Kehtivuspõhimõtete konkurents
        14. 9. Skeemid
          1. 9.1. Süüteo koha ja aja sõltuvus koosseisutüübist
          2. 9.2. Tõlgendamine ja lünk
          3. 9.3. Süütegude kogum
          4. 9.4. Koosseisu valiktuvastamine
          5. 9.5. Karistusseaduse kehtivuspõhimõtte
          6. 9.6. Karistusseaduse kehtivuspiirid
    8. IV. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR
      1. 1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus
      2. 2. Õigusdogmaatilise süüteomõiste kujunemislugu
        1. 2.1. Klassikaline süüteomõiste
        2. 2.2. Neoklassikaline süüteomõiste
        3. 2.3. Finalistlik süüteomõiste
        4. 2.4. Funktsionaalne süüteomõiste
      4. 3. Üldine deliktistruktuur ja selle variandid
        1. 3.1. Deliktistruktuuri astmete sisuline erinevus
        2. 3.2. Kaheastmeline deliktistruktuur
        3. 3.3. Neljaastmeline deliktistruktuur ja kriminaalvastutus
        4. 3.4. Põhidelikt ja tuletised
        5. 3.5. Süüteomõiste geograafiast
      6. 4. KarS süüteomõiste
        1. 4.1. Terminoloogia
        2. 4.2. Finalistlik deliktistruktuur
      8. 5. Karistatavuseeldused väljaspool ebaõigust ja süüd
      9. 6. Materiaal- ja menetlusõigus
        1. 6.1. Deliktistruktuur
        2. 6.2. Seaduse ruumiline kehtivus
      11. 7. Skeemid
        1. 7.1. Süüteomõiste kujunemine
        2. 7.2. S üüteotunnuste kontrollimine deliktistruktuuri eri tasanditel (ei-jaa)
    10. V. TEGU KUI INIMKÄITUMINE
      1. 1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris
      2. 2. Kujunemislugu ja teomõisted
        1. 2.1. Klassikaline ja neoklassikaline
        2. 2.2. Finalistlik
        3. 2.3. Sotsiaalne ja negatiivne
        4. 2.4. Personaalne
        5. 2.5. Tegu kui väljendus
        6. 2.6. Normijärgimisvõime
      4. 3. Teomõiste funktsioonid
      5. 4. Teo piiritlemine mitteteost
    12. VI. SÜÜTEOKOOSSEIS
      1. 1. Kujunemisloost
      2. 2. Mõiste
        1. 2.1. Koosseis kui tüpiseeritud ebaõigus
        2. 2.2. Legaaldefinitsioon ja koosseisude liigid
        3. 2.3. Koht deliktistruktuuris ja funktsioonid
        4. 2.4. Sisu
        5. 2.5. Terminoloogiast
      4. 3. Koosseisutüüp kui teo kirjeldusviis
      5. 4. Objektiivne koosseis
        1. 4.1. Mõiste ja struktuur
        2. 4.2. Objekt
        3. 4.3. Subjekt
        4. 4.4. Tegu
          1. 4.4.1. Põhidelikti koosseisutegu
          2. 4.4.2. Teo väline asjaolu ehk teomodaliteet
        6. 4.5. Tagajärg
          1. 4.5.1. Mõiste ja koht koosseisus
          2. 4.5.2. Tagajärg ning tahtlus ja ettevaatamatus
          3. 4.5.3. Tagajärje vormid
            1. 1) Kvalitatiivselt
            2. 2) Kvantitatiivselt
        8. 4.6. Seos teo ja tagajärje vahel
          1. 4.6.1. Õiguslik omistamine ja selle liigid
          2. 4.6.2. Omistamine põhjuslikkuse alusel
            1. 1) Vajaliku tingimuse teooria (condito sine qua non)
              1. a) Põhivormel
              2. b) Ekvivalentsus
              3. c) Korrektiivid
                1. (a) Katkenud põhjuslikkus
                2. (b) Alternatiivne põhjuslikkus
                3. (c) Kumulatiivne põhjuslikkus
                4. (d) Reservpõhjus
                5. (e) Kollektiivne otsus
            3. 2) Seaduspärase tingituse teooria
            4. 3) Psüühiliselt vahendatud põhjuslikkus
            5. 4) Statistiline põhjuslikkus
          4. 4.6.3. Adekvaatsusteooria
          5. 4.6.4. Relevantsusteooria
          6. 4.6.5. Normatiivne omistamine
            1. 1) Mõiste
              1. d) Ebatüüpilised põhjuslikud ahelad
            3. 2) Õiguslikult relevantne oht
            4. 3) Ohu realiseerumine tagajärjes
              1. a) Tegutsemine normi kaitsealas
              2. b) Kohustustevastasusseos
              3. c) Regressi keeld
                1. (a) Mõiste
                2. (b) Kannatanu vabatahtlik enesekahjustamine
                3. (c) Kolmanda isiku sekkumine
              5. d) Ebatüüpilised põhjuslikud ahelad
      7. 5. Subjektiivne koosseis
        1. 5.1. Mõiste ja kujunemislugu
        2. 5.2. Regulatsioon KarS-s
        3. 5.3. Tahtluse sisu
          1. 5.3.1. Struktuur
          2. 5.3.2. Intellektuaalne element
            1. 1) Tahtluse ese
            2. 2) Teadmise intensiivsus
          4. 5.3.3. Voluntatiivne element
        5. 5.4. Subjektiivse ja objektiivse koosseisu omavaheline suhe
        6. 5.5. Tahtluse liigid
          1. 5.5.1. Mõiste
          2. 5.5.2. Kavatsetus
          3. 5.5.3. Otsene tahtlus
          4. 5.5.4. Kaudne tahtlus
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Piiritlemine kergemeelsusest
          6. 5.5.5. Alternatiivne ja konkretiseerimata tahtlus
          7. 5.5.6. Tinglik tahtlus
          8. 5.5.7. Kokkuvõte tahtluse liikide piiritlemisalustest
        8. 5.6. Eksimus süüteokoosseisu asjaolus
          1. 5.6.1. Mõiste ja terminoloogia
          2. 5.6.2. Sisu
          3. 5.6.3. Koosseisueksimuse liigid
            1. 1) Samasuseksimus
            2. 2) Eksimus sihtobjektis
            3. 3) Eksimus põhjuslikus seoses
      9. 6. Skeemid
        1. 6.1. Põhi- ja kõrvaldelikt
        2. 6.2. Põhjuslikkuse kontrollimine mitme isiku võimitme asjaolu korral
        3. 6.3. Katkenud põhjuslikkus
        4. 6.4. Alternatiivne põhjuslikkus
        5. 6.5. Kumulatiivne põhjuslikkus
        6. 6.6. R eservpõhjus
        7. 6.7. Päästmistegevuse takistamine
        8. 6.8. Konkreetne põhjus ja reservpõhjus
        9. 6.9. Tagajärje omistamine
        10. 6.10. Kongruentne koosseiss
        11. 6.11. Mittekongruentne koosseis
        12. 6.12. Psüühilise suhtumise vormid
        13. 6.13. Kaudne tahtlus
        14. 6.14. Tahtluse liigid intellektuaalse ja voluntatiivse elemendi alusel
        15. 6.15. Eksimus ja koosseisutüübid
        16. 6.16. Eksimuse liigid
    14. VII. ÕIGUSVASTASUS
      1. 1. Kujunemisloost
      2. 2. Mõiste ja koht deliktistruktuuris
      3. 3. Õigusvastasus ja süüteokoosseis
      4. 4. Õigusvastasus ja õiguskorra ühtsus
        1. 4.1. Ainult üks õiguspärasus ja õigusvastasus
        2. 4.2. Kaks õiguskorda
      6. 5. Õigustavate asjaolude süsteem
      7. 6. Õigustatuse subjektiivne tingimus
        1. 6.1. Intellektuaalne ja voluntatiivne külg
        2. 6.2. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
          1. 6.2.1. Eksimus lubavas asjaolus
          2. 6.2.2. Lubatavuseksimus (kaudne keelueksimus)
          3. 6.2.3. Vastupidine eksimus lubavas asjaolus
      9. 7. Karistusõiguslik ja tsiviilõiguslik õigustatus
      10. 8. Hädakaitse
        1. 8.1. Olemus
        2. 8.2. Kujunemisloost
        3. 8.3. Mõiste ja ülesehitus
        4. 8.4. Rünne
          1. 8.4.1. Mõiste
          2. 8.4.2. Inimesest lähtuv oht
          3. 8.4.3. Õigushüve
            1. 1) Individuaalhüve
            2. 2) Kollektiivhüve
            3. 3) Kolmanda isiku õigushüve ehk hädaabi
            4. 4) Politseiametnik
          5. 8.4.4. Ründe õigusvastasus
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Tahtlik ja ettevaatamatu tegu
            3. 3) Kõlbmatu katse
          7. 8.4.5. Vahetu rünne
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Seisab kohe ees
              1. a) Katse
              2. b) Katsele vahetult eelnev ala
              3. c) Ründe ja kaitse ajaline lahutatus
            4. 3) On juba alanud
            5. 4) Kestab veel
        6. 8.5. Kaitsetegevus
          1. 8.5.1. Mõiste
          2. 8.5.2. Ründaja ja kolmanda isiku õigushüve kahjustamine
          3. 8.5.3. Kaitsetegevuse vajalikkus
            1. 1) Sobiv vahend
            2. 2) Säästvaim vahend
          5. 8.5.4. Nõutavus
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Mittesüüline rünne
            3. 3) Bagatellrünne ja ränk ebaproportsionaalsus
            4. 4) Provokatsioon
            5. 5) Hädakaitse perekonnas või muus lähisuhtes
            6. 6) Euroopa inimõiguste konventsioon
            7. 7) Vaikimisraha nõudmine
            8. 8) Piinamiskeeld
          7. 8.5.5. Hädakaitse piiride ületamine
            1. 1) Liigid
            2. 2) Kaitsja vastutus
        8. 8.6. Subjektiivne külg
        9. 8.7. Kaitsja vastutus vigastatud ründaja abita jätmise eest (§-d 123–124)
        10. 8.8. Eksimus
      12. 9. Hädaseisund
        1. 9.1. Ontoloogiline ja normatiivne käsitlus
        2. 9.2. Hüve, solidaarsuskohustus ja huvi
        3. 9.3. Mõiste ja struktuur
        4. 9.4. Hädaolukord ja õigushüve
        5. 9.5. Oht õigushüvele
          1. 9.5.1. Mõiste ja tuvastamine
          2. 9.5.2. Ohu päritolu
          3. 9.5.3. Vahetu oht
        7. 9.6. Päästmistoiming
          1. 9.6.1. Mõiste
          2. 9.6.2. Vajalikkus
          3. 9.6.3. Proportsionaalsus
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Huvide kaalumine
              1. a) Hüvede olulisus
              2. b) Õigushüve ähvardava ohu suurus
              3. c) Päästmistoimingu ohtlikkus
                1. (a) Sunnihädaseisund
                2. (b) Süüline hädaseisund
        9. 9.7. Kohasus
        10. 9.8. Subjektiivne külg
      14. 10. Kohustuste kollisioon
      15. 11. Nõusolek
        1. 11.1. Kujunemisloost
        2. 11.2. Nõusolek ja õigushüve kahjustamine
        3. 11.3. Nõusolek kui koosseisu välistav asjaolu
        4. 11.4. Luba kui õigusvastasust välistav asjaolu
          1. 11.4.1. Lähtekoht
          2. 11.4.2. Põhistusteooriad
          3. 11.4.3. Tingimused
            1. 1) Individuaalhüve
            2. 2) Lubamisvõimelisus
            3. 3) Objekt
            4. 4) Aeg
            5. 5) Tahtevabadus
            6. 6) loa teadmine, eeldatav ja hüpoteetiline luba
      17. 12. Avalikust õigusest tulenev õigustatus
        1. 12.1. Mõiste ja liigid
        2. 12.2. Tegutsemine ametialaste või muude avalik-õiguslike volituste raames
          1. 12.2.1. Tegevuse formaalne ja materiaalne õigustatus
          2. 12.2.2. Käsu täitmine
          3. 12.2.3. Terroristide hõivatud lennuki allatulistamine
        4. 12.3. Eraisiku tegevus avalik-õiguslikul alusel
          1. 12.3.1. Luba
          2. 12.3.2. Kuriteolt tabatud isiku kinnipidamine
            1. 1) Tingimused
            2. 2) Õigustatud koosseisud
      19. 13. Lapsevanema karistamisõigus
      20. 14. Lubatud risk
    16. VIII. SÜÜ
      1. 1. Kujunemisloost
        1. 1.1. Kesk- ja uusaeg
        2. 1.2. Psühholoogiline süümõiste
        3. 1.3. Psühholoogilis-normatiivne (neoklassikaline) süümõiste
        4. 1.4. Normatiivne süümõiste
        5. 1.5. Funktsionaalne süümõiste
        6. 1.6. Diskursiivne süümõiste
      3. 2. Süülisus kui vastutuse alus
      4. 3. Süü kui õigusmõiste
      5. 4. Süüvõime
        1. 4.1. Mõiste
        2. 4.2. Süüvõime vastavalt eale
        3. 4.3. Süüvõime vastavalt vaimsele tervisele
          1. 4.3.1. Süüdivus ja süüdimatus
            1. 1) Mõisted
            2. 2) Vaimne haiguslik seisund
            3. 3) Süüdimatuse karistusõiguslik tähendus
          3. 4.3.2. Piiratud süüdivus
          4. 4.3.3. Joobeseisund ja süüdivus
            1. 1) Joove
            2. 2) Actio libera in causa
            3. 3) Joobedelikt
      7. 5. Süüd välistavad asjaolud
        1. 5.1. Mõiste ja terminoloogia
        2. 5.2. Süü puudumine ettevaatamatuse korral
        3. 5.3. Keelueksimus
          1. 5.3.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris
          2. 5.3.2. Sisu
          3. 5.3.3. Välditavus
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Kriteeriumid
        5. 5.4. Loobumine süüteokatse lõpuleviimisest
        6. 5.5. Muud süüd välistavad asjaolud
          1. 5.5.1. Lähtekoht
          2. 5.5.2. Enese mittesüüstamise privileeg
      9. 6. Skeemid
        1. 6.1. Süü ja isiksus
        2. 6.2. Süüvõimetus ja süüd välistavad asjaolud
        3. 6.3. Vaimse seisundi ja süüdimatuse tuvastamine
    18. IX. KATSE JA LOOBUMINE
      1. 1. Süüteo staadiumid: iter criminale
        1. 1.1. Süüteo toimepanemine kui ajaline protsess
        2. 1.2. Staadiumi mõiste ja liigid
      3. 2. Süüteokatse
        1. 2.1. Katse karistatavuse alus: katseteooriad
          1. 2.1.1. Objektiivne teooria
          2. 2.1.2. Subjektiivne teooria
          3. 2.1.3. Kombineeritud objektiiv-subjektiivne teooria
        3. 2.2. Katsekoosseis
          1. 2.2.1. Sisu
          2. 2.2.2. Eelkontroll
          3. 2.2.3. Subjektiivne külg
            1. 1) Ettekujutus teost
            2. 2) Tahtlus
          5. 2.2.4. Objektiivne külg: vahetu asumine süüteokoosseisu täitmisele
          6. 2.2.5. Katse piiritlemine lõpuleviidud süüteost
      5. 3. Loobumine süüteokatsest
        1. 3.1. Katse liigid
          1. 3.1.1. Lõpetatud ja lõpetamata katse
          2. 3.1.2. Nurjunud katse
          3. 3.1.3. Kõlbmatu katse
          4. 3.1.4. Pseudosüütegu
        3. 3.2. Loobumine süüteo lõpuleviimisest
          1. 3.2.1. Mõiste
          2. 3.2.2. Lõpetamata katse
          3. 3.2.3. Lõpetatud katse
          4. 3.2.4. Nurjunud ja kõlbmatu katse
          5. 3.2.5. Mitu toimepanijat
          6. 3.2.6. Tingimused: lõplik ja vabatahtlik
          7. 3.2.7. Õiguslik tähendus
      7. 4. Skeemid
        1. 4.1. Iter criminale
        2. 4.2. Katseteooriad
        3. 4.3. Katse ja koosseisutüübid
          1. 1) Kärbitud koosseis (§ 214: väljapressimine)
          2. 2) Kongruentne delikt (§ 203: asja hävitamine)
          3. 3) Mittekongruentne delikt (§ 199: vargus)
        5. 4.4. Loobumine ja katse liigid
      9. 4.5. Katsest loobumise vabatahtlikkus
    20. X. ETTEVAATAMATUS
      1. 1. Kujunemislugu
      2. 2. Mõiste ja deliktistruktuur
      3. 3. Deliktitüübid
      4. 4. Koosseis
        1. 4.1. Objektiivne koosseis
          1. 4.1.1. Hoolsuskohustuse rikkumine
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Usalduspõhimõte ja tööjaotus
          3. 4.1.2. Objektiivne ettenähtavus
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Lubatud riski ületamine
          5. 4.1.3. Tagajärg ja selle omistamine
            1. 1) Põhjuslikkus
            2. 2) Normatiivne omistaminea) Mõiste
              1. b) Normi kaitseala
              2. c) Regressikeeld
              3. d) Õigusvastasusseos
        3. 4.2. Subjektiivne koosseis
      6. 5. Õigusvastasus
        1. 5.1. Hädakaitse
        2. 5.2. Kannatanu nõusolek
      8. 6. Süü
        1. 6.1. Süüvõime
        2. 6.2. Isiklik võime
          1. 6.2.1. Mõiste
          2. 6.2.2. Keskmisest madalamad võimed
          3. 6.2.3. Erivõimed
        4. 6.3. Üle jõu käiva kohustuse võtmine
        5. 6.4. Normikohase käitumise eeldamatus
    22. XI. TEGEVUSETUS
      1. 1. Mõiste ja deliktistruktuur
      2. 2. Deliktiliigid
        1. 2.1. Ehtne
        2. 2.2. Mitteehtne
      4. 3. Tegevusetuse mõiste
      5. 4. Tegevuse ja tegevusetuse piiritlemine
        1. 4.1. Lähtekoht
        2. 4.2. Teo raskuspunkt
        3. 4.3. Ajaline seos
        4. 4.4. Tegevusetuks muutmine
        5. 4.5. Päästmistegevuse katkestamine või takistamine
        6. 4.6. Spetsiaalsuspõhimõte
      7. 5. Objektiivne koosseis
        1. 5.1. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti subjekt
          1. 5.1.1. Mõiste
          2. 5.1.2. Liigitus
          3. 5.1.3. Kaitsegarant
            1. 1) Seadus
            2. 2) Kohustuse kokkuleppeline ülevõtmine
            3. 3) Tihe seotus
            4. 4) Ruumi omanik või valdaja
          5. 5.1.4. Julgestus- ja valvegarant
            1. 1) Ingerents
            2. 2) Ohuallika valdaja
            3. 3) Tootjavastutus
        3. 5.2. Nõutav tegevus
          1. 5.2.1. Mõiste ja vastavustingimus
          2. 5.2.2. Ehtne tegevusetusdelikt
          3. 5.2.3. Mitteehtne tegevusetusdelikt
          4. 5.2.4. Nõutava tegevuse objektiivne eeldatavus
          5. 5.2.5. Nõutav tegevus ja organisatsiooniteooria
        5. 5.3. Tagajärg ja selle omistamine
          1. 5.3.1. Hüpoteetiline põhjuslikkus
          2. 5.3.2. Normatiivne omistamine
          3. 5.3.3. Kollektiivne otsus
      9. 6. Subjektiivne koosseis
        1. 6.1. Tahtluse sisu
        2. 6.2. Tahtlus ja garandiseisund
      11. 7. Õigusvastasus: kohustuste kollisioon
        1. 7.1. Mõiste
        2. 7.2. Kohustuste olulisuse kaalumine
      13. 8. Süü
      14. 9. Katse
        1. 9.1. Mitteehtne tegevusetusdelikt
        2. 9.2. Ehtne tegevusetusdelikt
        3. 9.3. Vabatahtlik loobumine
      16. 10. Kogumid
        1. 10.1. Garandi mitu tegutsemiskohustust
        2. 10.2. Ehtne ja mitteehtne tegevusetusdelikt
      18. 11. Valve- ja kaitsegarant
    24. XII. TÄIDEVIIMINE
      1. 1. Süüteo toimepanijad
        1. 1.1. Lähtekoht
        2. 1.2. Ühtse toimepanija põhimõte
        3. 1.3. Eristamispõhimõte
        4. 1.4. Toimepanemise vormid
        5. 1.5. Välisriikide õigus
      3. 2. Osavõtuteooriad
        1. 2.1. Formaal-objektiivne teooria
        2. 2.2. Subjektiivne ehk animus auctoris-teooria
        3. 2.3. Materiaal-objektiivne ehk teovalitsemisteooria
      5. 3. Üksiktäideviimine
      6. 4. Vahendlik täideviimine
        1. 4.1. Mõiste ja õiguslik olemus
        2. 4.2. Teovalitsemine
        3. 4.3. Vormid
          1. 4.3.1. Vahend käitub koosseisutult
            1. 1) Koosseisutu enesekahjustamine
              1. a) Eksimus
              2. b) Vabatahtlik enesekahjustamine
            3. 2) Koosseisutu võõrkahjustamine
              1. a) Puudub subjektsus
              2. b) Puudub tahtlus
              3. c) Eksimus
          3. 4.3.2. Vahend käitub õiguspäraselt
          4. 4.3.3. Vahendil puudub süü
            1. 1) Süüvõimetu vahend
              1. a) Tüüpjuhtum. Piiritlemine kihutamisest
              2. b) Eksimus teovalitsemises
            3. 2) Vahend on keelueksimuses
            4. 4.3.4. Täideviija täideviija taga
              1. 1) Lähtekoht
              2. 2) Valitsemine võimuaparaadiga
        5. 4.4. Katse
        6. 4.5. Tegevusetus
        7. 4.6. Subjektiivne külg
      8. 5. Kaastäideviimine
        1. 5.1. Mõiste ja eeldused
        2. 5.2. Funktsionaalne teovalitsemine
        3. 5.3. Ühine tegutsemine
          1. 5.3.1. Mõiste
          2. 5.3.2. Kõik kaastäideviijad on sündmuskohal (kitsas teovalitsemine)
          3. 5.3.3. Kaastäideviija ei viibi sündmuskohal (lai teovalitsemine)
        5. 5.4. Kooskõlastatus
        6. 5.5. Suktsessiivne kaastäideviimine
        7. 5.6. Koosseisutüübid
          1. 5.6.1. Suvaline ja spetsiifiline teokirjeldus
          2. 5.6.2. Eridelikt
          3. 5.6.3. Liitkoosseis
        9. 5.7. Vahendlik täideviimine
        10. 5.8. Ekstsess ja eksimus
        11. 5.9. Katse ja loobumine
        12. 5.10. Ettevaatamatus
        13. 5.11. Tegevusetus
      10. 6. Süüteo toimepanijad
    26. XIII. OSAVÕTT
      1. 1. Mõiste ja liigid
      2. 2. Aktsessoorsus
        1. 2.1. Mõiste
        2. 2.2. Nõuded põhiteole
      4. 3. Eriline isikutunnus
        1. 3.1. Mõiste ja liigitusalused
        2. 3.2. Ehtne eridelikt
        3. 3.3. Mitteehtne eridelikt
      6. 4. Kihutamine
        1. 4.1. Mõiste
        2. 4.2. Objektiivne koosseis
          1. 4.2.1. Mõiste
          2. 4.2.2. Põhjuslikkus
          3. 4.2.3. Kommunikatiivsus
          4. 4.2.4. Kihutamine tegevusetusega
        4. 4.3. Subjektiivne koosseis
          1. 4.3.1. Tahtluse sisu
          2. 4.3.2. Agent provocateur
          3. 4.3.3. Põhiteo konkretiseeritus
        6. 4.4. Omnimodo facturus
        7. 4.5. Täideviija ekstsess
          1. 4.5.1. Mõiste
          2. 4.5.2. Liigid
        9. 4.6. Eksimus
          1. 4.6.1. Error in persona
          2. 4.6.2. Eksimus tahtluses
      8. 5. Kaasaaitamine
        1. 5.1. Mõiste
        2. 5.2. Objektiivne koosseis
          1. 5.2.1. Liigid
          2. 5.2.2. Seos põhiteoga
            1. 1) Põhiteo soodustamine
            2. 2) Põhjuslikkus
            3. 3) Ühendteooriad
          4. 5.2.3. Aeg
        4. 5.3. Subjektiivne koosseis
          1. 5.3.1. Tahtlus
            1. 1) Sisu
            2. 2) Ühesuunaline tahtlus
          3. 5.3.2. Neutraalne kaasabi
        6. 5.4. Eksimus
        7. 5.5. Loobumine
        8. 5.6. Tegevusetus
      10. 6. Erinevate toimepanemisvormide kombinatsioonid
        1. 6.1. Erinevad isikud
        2. 6.2. Üks isik
      12. 7. Vajalik osavõtt
        1. 7.1. Mõiste
        2. 7.2. Konvergents
        3. 7.3. Vastandumine
      14. 8. Osavõtukatse
        1. 8.1. Mõiste ja kohaldamisalused
        2. 8.2. Liigid
          1. 8.2.1. Kuriteole kihutamise katse
          2. 8.2.2. Nõustumine kuriteoettepanekuga
          3. 8.2.3. Kokkulepe kuriteo kaastäideviimiseks
        4. 8.3. Loobumine
        5. 8.4. Deliktistruktuur
      16. 9. Skeemid
        1. 9.1. Eriline isikutunnus
        2. 9.2. Täideviija ekstsess
        3. 9.3. Kaastäideviimise ja kaasaaitaja piiritlemine formaal-objektiivse ja teovalitsemisteooria alusel
    28. XIV. JURIIDILISE ISIKU KRIMINAALVASTUTUS
      1. 1. Kujunemislugu
      2. 2. Juriidilise isiku vastutuse mudelid
      3. 3. Juriidilise isiku mõiste
      4. 4. Spetsiaalsuspõhimõte
      5. 5. Juriidilise ja füüsilise isiku vastutuse seos
        1. 5.1. Juriidilise isiku organ ja selle liige
        2. 5.2. Juhtivtöötaja
        3. 5.3. Pädev esindaja
        4. 5.4. Tavatöötaja vastutus juriidilise isiku vastutuse alusena
        5. 5.5. Paralleelne vastutus
      7. 6. Juriidilise isiku huvides toimepandud tegu
      8. 7. Tegevusetus
        1. 7.1. Vastutuse üldalused
        2. 7.2. Järelevalve- ja kontrollikohustuse rikkumine
      10. 8. Süü
      11. 9. Karistuse kohaldamine
    30. XV. RAHVUSVAHELINE KARISTUSÕIGUS
      1. 1. Terminoloogia ja liigendus
      2. 2. Transnatsionaalne karistusõigus
        1. 2.1. Mõiste ja allikad
        2. 2.2. Suhe riigisisese õigusega
        3. 2.3. Transnatsionaalse koostöö tasandid
      4. 3. Maailmakaristusõigus
        1. 3.1. Mõiste
        2. 3.2. Maailmakuriteo mõiste
        3. 3.3. Kujunemisloost
        4. 3.4. Põhimõtted
          1. 3.4.1. Seaduslikkus
          2. 3.4.2. Aegumatus
          3. 3.4.3. Universaalsus
          4. 3.4.4. Topeltkaristamise keeld
          5. 3.4.5. Prioriteetsuspõhimõte
        6. 3.5. Allikad
        7. 3.6. Maailmakaristusõiguse üldosa mõju riigisisese karistusõiguse üldosale
        8. 3.7. Rahvusvahelised kriminaalkohtud
          1. 3.7.1. Lähtekoht
          2. 3.7.2. Ad hoc-tribunalid
            1. 1) Mõiste
            2. 2) Jugoslaavia ja Ruanda tribunalid ning rahvusvaheliste kriminaaltribunalide mehhanism
            3. 3) Rahvusvahelistatud kohtud
          4. 3.7.3. Rahvusvaheline Kriminaalkohus
      6. 4. Euroopa Liidu karistusõigus
        1. 4.1. Kriminaalpoliitilised eeldused
        2. 4.2. Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus
        3. 4.3. Põhimõtted
        4. 4.4. EL karistusõigus ja riigisisese karistusõiguse üldosa
    32. KIRJANDUS
    33. LÜHENDID