Karistusõigus. Üldosa

Ava otsing
Otsige

VI. SÜÜTEOKOOSSEIS

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Registreeruge siin
    1. 1. Kujunemisloost
    2. 2. Mõiste
      1. 2.1. Koosseis kui tüpiseeritud ebaõigus
      2. 2.2. Legaaldefinitsioon ja koosseisude liigid
      3. 2.3. Koht deliktistruktuuris ja funktsioonid
      4. 2.4. Sisu
      5. 2.5. Terminoloogiast
    4. 3. Koosseisutüüp kui teo kirjeldusviis
    5. 4. Objektiivne koosseis
      1. 4.1. Mõiste ja struktuur
      2. 4.2. Objekt
      3. 4.3. Subjekt
      4. 4.4. Tegu
        1. 4.4.1. Põhidelikti koosseisutegu
        2. 4.4.2. Teo väline asjaolu ehk teomodaliteet
      6. 4.5. Tagajärg
        1. 4.5.1. Mõiste ja koht koosseisus
        2. 4.5.2. Tagajärg ning tahtlus ja ettevaatamatus
        3. 4.5.3. Tagajärje vormid
          1. 1) Kvalitatiivselt
          2. 2) Kvantitatiivselt
      8. 4.6. Seos teo ja tagajärje vahel
        1. 4.6.1. Õiguslik omistamine ja selle liigid
        2. 4.6.2. Omistamine põhjuslikkuse alusel
          1. 1) Vajaliku tingimuse teooria (condito sine qua non)
            1. a) Põhivormel
            2. b) Ekvivalentsus
            3. c) Korrektiivid
              1. (a) Katkenud põhjuslikkus
              2. (b) Alternatiivne põhjuslikkus
              3. (c) Kumulatiivne põhjuslikkus
              4. (d) Reservpõhjus
              5. (e) Kollektiivne otsus
          3. 2) Seaduspärase tingituse teooria
          4. 3) Psüühiliselt vahendatud põhjuslikkus
          5. 4) Statistiline põhjuslikkus
        4. 4.6.3. Adekvaatsusteooria
        5. 4.6.4. Relevantsusteooria
        6. 4.6.5. Normatiivne omistamine
          1. 1) Mõiste
            1. d) Ebatüüpilised põhjuslikud ahelad
          3. 2) Õiguslikult relevantne oht
          4. 3) Ohu realiseerumine tagajärjes
            1. a) Tegutsemine normi kaitsealas
            2. b) Kohustustevastasusseos
            3. c) Regressi keeld
              1. (a) Mõiste
              2. (b) Kannatanu vabatahtlik enesekahjustamine
              3. (c) Kolmanda isiku sekkumine
            5. d) Ebatüüpilised põhjuslikud ahelad
    7. 5. Subjektiivne koosseis
      1. 5.1. Mõiste ja kujunemislugu
      2. 5.2. Regulatsioon KarS-s
      3. 5.3. Tahtluse sisu
        1. 5.3.1. Struktuur
        2. 5.3.2. Intellektuaalne element
          1. 1) Tahtluse ese
          2. 2) Teadmise intensiivsus
        4. 5.3.3. Voluntatiivne element
      5. 5.4. Subjektiivse ja objektiivse koosseisu omavaheline suhe
      6. 5.5. Tahtluse liigid
        1. 5.5.1. Mõiste
        2. 5.5.2. Kavatsetus
        3. 5.5.3. Otsene tahtlus
        4. 5.5.4. Kaudne tahtlus
          1. 1) Mõiste
          2. 2) Piiritlemine kergemeelsusest
        6. 5.5.5. Alternatiivne ja konkretiseerimata tahtlus
        7. 5.5.6. Tinglik tahtlus
        8. 5.5.7. Kokkuvõte tahtluse liikide piiritlemisalustest
      8. 5.6. Eksimus süüteokoosseisu asjaolus
        1. 5.6.1. Mõiste ja terminoloogia
        2. 5.6.2. Sisu
        3. 5.6.3. Koosseisueksimuse liigid
          1. 1) Samasuseksimus
          2. 2) Eksimus sihtobjektis
          3. 3) Eksimus põhjuslikus seoses
    9. 6. Skeemid
      1. 6.1. Põhi- ja kõrvaldelikt
      2. 6.2. Põhjuslikkuse kontrollimine mitme isiku võimitme asjaolu korral
      3. 6.3. Katkenud põhjuslikkus
      4. 6.4. Alternatiivne põhjuslikkus
      5. 6.5. Kumulatiivne põhjuslikkus
      6. 6.6. R eservpõhjus
      7. 6.7. Päästmistegevuse takistamine
      8. 6.8. Konkreetne põhjus ja reservpõhjus
      9. 6.9. Tagajärje omistamine
      10. 6.10. Kongruentne koosseiss
      11. 6.11. Mittekongruentne koosseis
      12. 6.12. Psüühilise suhtumise vormid
      13. 6.13. Kaudne tahtlus
      14. 6.14. Tahtluse liigid intellektuaalse ja voluntatiivse elemendi alusel
      15. 6.15. Eksimus ja koosseisutüübid
      16. 6.16. Eksimuse liigid